teisipäev, 19. veebruar 2013

Leia oma tee

Lugesin hiljuti Merit Raju raamatut "Leia oma tee". Ostis selle mulle ema. Vedeles kaks kuud enne kapi peal kui kätte võtsin. Aga siis võtsin kätte ja hakkasin lugema. Lugesin 2 lehte ja siis 10 ja siis 40 ja siis 100. Ja järsku oligi läbi. Esimene kommentaar, mis mul tekkis oli MULLE MEELDIB! Mis mulle meeldis?

KÕIK. See raamat andis mulle inspiratsiooni, hea tuju, uusi mõtteid, energiat. Kõike, millest aastalõpul puudu oli. Lugemist ma nautisin, teed nautisin lugemise kõrvale. Emotsioonid on siirad, ehedad, mis peamine, kauakestvad!

See raamat räägib oma tee leidmisest. Vabakutselise elust. Sellisest elust, mida elada tahad. Elust, kus aeg on sinu määrata, projektid millega tegeled on sinu valida. Elust, kus ainukene, kes su sissetuleku eest vastutab oled sina ise. Enesevalitsemise positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Sellest, kuidas me ei pane tähele elu ja selle ilu oma ümber.

"Aga selline automaatpiloot elus on halb mitte ainult sellepärast, et sa magad maha suurema osa oma elust, olles tugevalt rutiinis, vaid ka seepärast, et sa ei märka "liiklusmärke": inimesi, kes su ellu tulevad, olukordi, enesetunnet... ega tupikumärki enda ees. Punast tuld. Et oled ringteel. Mahasõidu ja tagasikeeramise kohti.. Et ees on teeremont või et järsku pead kedagi üle tee laskma, peatuma, kiirust lisama või jälgima, et järsakust alla ei sõida või kivivaringu alla ei jää. Need märgid on elus samamoodi nagu liikluses olemas, ainult et nende interpreteerimine ei ole kirjas üheski eeskirjas. Me peame neid ise märkama."

See raamat pani mind mõistma, et olen elanud oma elu nii nagu ma tegelikult ei taha elada. Kui kujutlen ennast 5 aasta pärast, siis tunne mis tekib kui oleksin vaimselt, füüsiliselt ja materiaalselt samas seius sarnaneb uppumistundega. Ma ei taha! karjub keha ja vaim. Ma tahan hoopis teistsugust elu. Aga miks ma siis ei ela oma elu? Nagu ikka..."Ma ei saa midagi muuta", "mul ei ole aega", "mul ei ole raha", "ma ei viitsi", "ma olen väsinud" jne. Paljudele inimestele kõlavad need väited tuttavatena. Paljud siiralt usuvadki neid. Teised mõistavad, et need on rumalad ettekäänded, kuid siiski midagi ette ei võta. See raamat andis mulle tõuke. Tegelikult andis miski muu, ma ei teagi mis. Aga sellel raamatul on oma osa. Andis tõukele hoogu juurde.

"Samuti on vaja selgust eneses, et mõista, kus sa teed midagi oma ego pärast, oma elukaaslase või tuttavate tunnustuse tagamise pärast või kus sa teed asju enda olemise pärast. Oma hinge jaoks... Lihtsalt anna endale võimalus natukenegi teha seda, milleks sa lapsena tundsid, et oled sündinud. See ongi see, mis teeb õnnelikuks."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar