Heihopsti!
Täna mõtisklesin selle üle, et vahel teeb inimene õiget asja ise arvates, et see on vale. Ma jõudsin sellele järeldusele enda kogemuse läbi. Mu töö oli motiveeriv, mulle väga meeldis, kuni lasin teiste kurjad ussimõtted enda pähe ja arvasin, et...
1) ma pole selleks loodud
2) miks ma töötan sellisel alal kui olen lõpetanud ülikooli hoopis muul alal ja veel UKs
3) ma ei ole oma töös hea
4) olen rumal, et nii väikse palga eest töötan (sain muide täna teada, et Eesti mediaan palk on 536 eurot, ehk siis see tõeline keskmine)
Olin oma tööst väsinud ja mures, kohutavalt. Ja tahtsin isegi ära tulla täitsa. Aga avastasin, et tegelikult pole nendel arvamustel mingit alust. Teiseks, juhtus minuga hiljuti üks kurb lugu, nimelt kaotasin midagi, mis mulle väga meeldis. Aga elul on oma keerdkäigud ja kui tegelikult kõik ka nii läheb nagu loodan, kukkusid asjad hoopis palju paremini välja. Jaak Aus, kuldse suuga mees, tõi ka väga asjakohase näite esmaspäeval. Pikk jutt lühidalt. Proua koondati ja ta oli jube masendunud. Õnneks leidis uue töö ja kokkvõttes oli tema koondamine olnud suurepärane, sest mõne aja möödudes läks endine ettevõte, kust ta koondati pankrotti ja need inimesed, kes sinna olid jäänud ei saanud ei koondamistasu, ega ka palka kätte ja temal oli tore uus kollektiiv ja koondamistasud ja palgad saadud!
Hetkel võtsin päevatöölt ennast osakoormusega ja naudin iga hetke. Mu päevad on täis rõõmu ja töötahe suur. Saan tegeleda ka muude ennast huvitavate asjadega. Tahan puhata, oma tervisele mõelda ja mõtteid koguda. Nüüd saan 100% tööle pühenduda ja teha oma seda tõelise innu ja mõnuga.
Moraal minu kogemusest...
1) ära lase teiste ussimõtteid enda pähe
2) leia oma tee, vahel on koormuse vähendamine vastus sinu küsimustele
3) proovi erinevaid lähenemisi, sul tuleb muuta enda suhtumist, mitte proovida muuta teiste
4) kellelegi teisele meelejärgi elades elad sa võõrast elu
5) iga inimene peab saama teha seda, mida ta naudib, sest tööl veedame väga suure % oma ärkveloleku ajast!
6) ära jää olukorra otsa nukrutsema, sest kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab ja tsiteerides proua-ma-ei-mäleta-su-nime-kuskilt-Eesti-telekanalilt: "Ühele probleemile on alati vähemalt kaks väljapääsu ust."
Ja siia juurde jätku leiba, banaanileiba!
Veegan banaanileib
2 tassi täistera nisujahu
2 tassi väga küpset purustatud banaani
1/3 tassi datleid- korralikult tükeldatud
1tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soodat
1/2 tl soola
1/2 tl kaneeli
2 tl jahvatatud linaseemneid+ 6 tl vett
1sl seesamiseemneid
Eelkuumuta ahi 150 kraadi juurde. Sega väikses kausis jahvatatud linaseemned veega. Kurna kuni neist moodustub kleepuv tekstuur. Suurde kaussi sega kuivad koostisosad (jahu, küpsetuspulber, sooda, sool ja kaneel). Purusta banaan ja tükelda datlid. Lisa banaan, datlid, linaseemne kleepekas kuivadele koostisosadele, sega kuni moodustub tainas. Vala tainas leivavormi (mul on silikoonist) ja puista peale seesami seemneid. Küpseta 55-60 minutit kuni küljed on kuldsed ja hambaork tuleb puhtana välja.