Ja mis see proovimise kunst siis on?
See on elamise kunst. See on selline elu, mida mina tahan elada. Aga ma pole veel päris kindel, milline see elu peab olema. Viimasel ajal olen väga palju selle üle mõtisklenud. Lugenud erinevat kirjandust, blogisid, artikleid. Olen mõistnud, et "suureks saades" ei taha ma olla selline ei füüsiliselt ega vaimselt nagu olen praegu. Mu igavene ettekujutlus mu tulevasest tööst vinges klaasmajas ei ole ka enam hingehellitav.
Mis on lahti? Mu hinge närib rahutus. Tahan midagi muuta, midagi uut.. Hõiskan pidevalt sõbrannadele oma järjekorde dieediplaani või hullu äriplaani välja ja usun, et seekord läheb kõik õigesti. Aga tegelikult ei saa elada õiget elu. Saab elada elu, kus tunned ennast mugavalt... aga selleks, et teada saada, millises keskkonnas on mugav, peab asju proovima ja see läbi ennast väga hästi tundma õppima.
Loen praegu Merit Raju raamatut "Leia oma tee" ja seal räägitakse teadlikkusest. Sellisest teadlikkusest, et sa tead iga hetk mida su keha ja hing tunnevad, ning oskad seeläbi analüüsida, mida just sina vajad. Vat, sellist teadlikkust tahan mina tunda. Tunda oma keha ja hinge ning mõista oma salasoove. Ma ei taha teha asju, sest ma pean neid tegema. Ma tahan teha asju, mis pakuvad mu hingele ja kehale kosutust.
See blogi ongi minu kogemus eneseharimise teekonnal. Õpin leidma elus asju, mis on minu jaoks ja kõrvale heitma asju, mida mulle pole vaja, mis mulle ei sobi. Kõik on individuaalne. Need postitused võivad jätta sind külmaks, aga võid ka leida palju häid ideid, nagu olen leidnud mina. Võid ka võtta mõne idee ja selle teha omaks, see tähendab sättida selle endale sobivaks. Ma lihtsalt ei saa seda kõike jagamata jätta, sest olen praegu informatsioonist ja mõtetest üleküllastunud. Tahan kõike seda jagada, Sinuga!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar